Ma elasin Õismäel ja mul sai sellest elust kõrini. Tahtsin kesklinna kolida. Maakler ei leidnud mulle kesklinna korterit, aga ühel hetkel teatas, et nüüd leidis. See oli 2002. aastal.

Esialgu kõik minu tuttavad küsisid, kas ma olen loll, et ma lähen sinna, seal on ju ainult asotsiaalid! Aga mind see väga ei hirmutanud. Asukoht oli väga hea, maja oli väga huvitav. Kesklinnale väga lähedal, 10 minutit vanalinna.

Te olete Kalamajas 18 aastat elanud. Mis teile siin elamise juures kõige rohkem meeldib?

Enam ausalt öeldes väga ei meeldigi. Meeldis omal ajal, siin oli vähe rahvast, vaikne, oli huvitavaid kohti. Mul oli koer ja sai jalutada, nurgataguseid avastada, igast põnevaid leide leida. Inimesed olid kõik omavahel tuttavad. Tänavapilt oli ilus ja rahulik. Nüüd tänavat kui sellist enam ei näegi. Igal pool näeb ainult autosid. Perspektiivi absoluutselt ei näe enam.

Mis teile ei meeldi täpselt?

Ega eluga mingeid probleeme tegelikult ei ole, inimesed on toredad. Lihtsalt need majad, mis on ehitatud. Nad on lihtsalt sobimatud, koledad. Majad näevad välja nagu tõelised kuurid. No ma saan aru, odavalt ja kiiresti ehitasid.

Ma mõtlen uusarendusi, renoveeritud majad on kõik ilusti korda tehtud. Aga justnimelt need uusarendused. Kunagi meie kandis ühe krundi peal oli üks maja ja aed, aga see põles maha. Asemele ehitati samale krundile kolm maja. Inimesed elavad nii, et nende vaade on praktiliselt teise inimese aknasse. Ma ei tea, kui see neid rahuldab, siis hea küll. Siin kunagi oli tohutu haljastus. Kasvõi sellel samal krundil. Seal oli tohutu ilus iidne puu, see võeti loomulikult maha.

Vana-Kalamaja tänava Suur-Patarei nurgal seal oli niisugune vana maja, kus elasid – tol ajal öeldi asotsiaalid – praeguses mõttes skvotterid. Nad olid seal ebaseaduslikult, vahepeal võtsid viina, üldiselt oli kõik korras. See maja põletati maha. Seal olid ka tohutu ilusad valged sirelid. Pole kunagi nii ilusaid sireleid näinud. Loomulikult see kõik kadus, nüüd on majad asemel.

Saan aru, et tuleb linn täis ehitada, aga kahju on, et see roheline piirkond on nüüd kadunud. Te ju teate, et on Kalamaja pargi merepoolsema külje hüüdnimi on Kalamäe. See meenutab varsti Lasnamäge.

Uusarendus on siis igav?

Mul väga kahju sellest, et see suur vaidlus lõppes kinnisvaraarendajate võiduga ja mereäär nüüd täis ehitatakse. Ma tean inimesi, kes on öelnud, et kui nad merevaate kaotavad, siis müüvad kohe selle korteri maha. Sest sinna ehitatakse majad ette, ega enam mingit vaadet enam ei jää.

Mul on kahju, et see ei ole enam see koht, kuhu ma kolisin.

Kunagi oli raudtee ja selle ääres kõrged suured puud. Tee ehitamisega võeti need maha. Praktiliselt ühtegi inimest ei näinud mitme tunni jooksul. Kunagi oli vaikne ja roheline. Inimesed enam ei tunne üksteist.

Kas see kuidagi kuidas seda paremini lahendada, kas üldse saaks?

Ega ei saagi. Money talks! Mis siin rääkida! Enam ei saa midagi teha. Pole ju isegi kohta, kuhu puid istutada, kõik on maju täis. Isegi hoonete hoovid on tehtud kivist. Seal ei ole mingit loodust. Jah, mõnedes kohtades on lillepeenraid ja midagi, aga see kõik on siin nii surmigav. Kriitikat on mul palju.

Ma olen seda muutust näinud, kui ei olnud veel siin Kalaranna teed, Telliskivis olid vanad mahajäetud majad. Telliskivi loomulikult meeldib. See on väga hea. Ja kõik see Kopli tänav ja nii. See on ilus.