Hinnatõusu taga on tema sõnul ühest küljest kiiresti kasvav majandus ja palgad, teisalt ka ehitushindade tõus. “Samuti mõjutab turgu üleüldine ebaselgus koroonarindel, mis paneb inimesi oma vahendeid käegakatsutavasse varasse paigutama,” lisas Vahter.

Vahter märkis, et kui ehitusmaterjalide kättesaadavus stabiliseerub ning tulevik muutub selgemaks, siis peaks ka hinnatõus pidurdama. “Selge on ka see, et lõputult hinnad tõusta ei saa, sest ühel hetkel pole enam ostjaid,” nentis ta.

Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1029 ostu-müügitehingut, mida on 1,2 protsenti vähem kui juunis, kuid 17 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. 

Juulis müüdi Tallinnas 751 korterit, mida on 4,6 protsenti vähem kui juunis. Korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis kuuga 1,2 protsenti 2333 euroni. Pealinna kalleim korter müüdi 935 000 euro eest.

“Tehingute arvu vähenemine on täiesti ootuspärane. Juulis taandus tehinguaktiivsus tavapärastele suvekuudele iseloomulikule tasemele, mil ostu-müügi tehingute arv jääb 700–800 vahemikku,” märkis Vahter.

Juulis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on üheksa võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 840 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 16 elamumaa krunti, mis on võrreldes juuniga viie võrra enam. Kalleim krunt maksis 864 000 eurot.