KUI SÜTTIB, SIIS LIGI EI PÄÄSE: Kinnipargitud tänavad ja läbipääsuta hoovid takistavad päästetöid
Kalevi tänaval on kahesuunaline liiklus, aga kui mõlemad tänavapooled on kinni pargitud, on seal keeruline liigelda isegi väikse sõiduautoga, tuletõrjeautost rääkimata. F: Ivar Soopan
Päästeautode ligipääsemise probleem on paljudele komandodele, kelle reageerimispiirkonda kuuluvad esmajoones magalarajoonid, pinnuks silmas juba aastakümneid. Ohutunnetuseta vigurparkijad takistavad läbipääsu ning seavad sellega ohtu nii enda kui ka teiste elu ja vara.
Nõukaaegseid korterelamuid ehitades oli arusaadavalt raske ette näha, et üsna pea võtab õitsema puhkenud turumajandus suuna sõidukite arvu märgatavale kasvule. Päästjad näevad oma igapäevatöös sageli, et ega õhtul koju jõudnud kortermaja elanikul palju valikuid ei olegi. Eriti juhul, kui tuppa jõudmisega kiire on. Sel hetkel ei mõtle enamik, et nendega või nende majas midagi hullu juhtuda võib.
Suvalisele kohale vigurparkimist ei takista isegi teadmine, et hommikul on päris suure tõenäosusega tuuleklaasi vahel jälle see tüütu trahvikviitung. Kuid kas inimesele valikuid anti ning kas trahvimine on ikka alati õige lähenemine südametunnistusele koputamiseks?
„Tegelikult on valikuid küll ning see eeldab vaid mugavustsoonist väljumist,“ ütleb Põhja päästekeskuse valmisolekubüroo nõunik Andres Saaren. Ta teab ise paljusid, kes ei pargigi olelusvõitluse käigus oma autot maja ette, vaid on leidnud parkimiskoha kusagil kaugemal, olgugi, et koju kõndida tuleb sel juhul omajagu maad.
Kui pikaks venib voolikuliin?
Andres Saaren nendib, et päästmata ei jää ju keegi, kuid aeg, mis kulub päästmise asemel ligipääsu otsimisele ja voolikuliinide vedamisele, on täpselt nii pikk, et isegi väiksem tulekahju võib selle ajaga jõuda faasi, mis sündmuse lahendamist oluliselt raskendab. Iga minut loeb. Iga elu võib päästjaid oodates vaikselt hääbuda.
Põhja-Tallinna piirkonnas on eriti probleemsed just sisehoovid, mis ei kuulu linnale vaid korteriühistutele. Seepärast on ka kiireid lahendusi keeruline leida.
Paremal on Sõle 75 maja. Hoovis olevale teele on paigaldatud betoontõkised. Hoovitee viib Sõle 73 maja taha. Päästeamet peab mõlemale majale juurdepääsu raskendatuks. F: Ivar Soopan
Näiteks Sõle 73 ja 75 kortermajade sisehoovid on sellised, et sinna võib õnnetuse korral vedada küll kiiresti voolikuliini, ent redelautoga sinna kahjuks ligi ei pääse. Samuti ei pääse majale piisavalt lähedale ka kiirabiauto.
Sõle 75 maja hoov. F: Ivar Soopan
Suvel on aga takistuseks maanteede remonttööd, mis Põhja-Tallinnas on hetkel käsil Lõime, Maleva ja Sõle tänavatel.
Põhja päästekeskus on juba tükk aega mõelnud, mida nad siis saaks ära teha, et inimestele võimalikult sõbraliku prisma kaudu edastada abipalve „Aita meil päästa!“.
Janek Sõnum ütleb, et varasemalt on püütud meedia ja artiklite kaudu üldsust küll „nügida“, kuid kahjuks ei ole need lükked olnud piisavalt tõhusad, et see inimeste käitumisele pikaaegset mõju avaldaks.
Aprilli algusest alates proovisime probleemile taaskord läheneda. Oleme valmis saanud väikesed flaierid, mida komandod väljasõidule minnes või sealt tulles kehvasti pargitud sõidukite tuuleklaasidele paigaldavad.
Esialgu plaanime projektiga tegeleda selle aasta lõpuni ning seejärel vaadata, kas ja kus midagi muutunud on. Flaierite jagamise eesmärk ongi juhtida kehvasti pargitud sõidukiomanike tähelepanu sellele, et päästeauto ei mahu (mahtunud) läbi. Need on kahepoolsed ning kannavad sõnumit nii eesti kui ka vene keeles. Lisaks kannab trükis kahte rohemärgist nii paberi kui tootmistehnoloogia osas. Vihmase ilmaga peab flaier kojameeste vahel vastu umbes 24 tundi.
Flaierid paigaldatakse ainult kõige kriitilisematesse kohtadesse ja ainult nendele sõidukitele, mis on pargitud nii, et see reaalselt takistab päästeauto liikumist.
„Eks lahendusi on ju mitmeid. Mõned neist radikaalsemad kui teised, kuid otsustasime alustada inimeste teavitamisega,” lausub Janek Sõnum. “Seejärel hindame, kas antud tegevus osutus piisavaks. Kui tulemused meid ei rahulda, siis arutame töögrupiga edasi järgmisi samme. Eesmärk on, et päästesündmuse korral peab päästesõiduk pääsema sündmuskohale juurde võimalikult kiiresti ning takistusteta. Kindlasti on aktsiooni raames plaanis olla tihedalt ühenduses ka munitsipaalpolitseiga, kohalike omavalitsustega ning ka korteriühistutega.”
