Maja kütab kirgi: kas lugupidamatus miljööväärtusliku ala vastu või hoopis väärikas täiendus?
Mõnedes nimetatakse ehitist tõeliseks kolemajaks, teistes huvitavaks lahenduseks.Geenius Meedia
Soo tänavale ehitati tänavu üks omanäoline ja naaberkruntide hoonetest selgelt eristuv valge kortermaja, mis on eri sotsiaalmeediagruppides tekitanud tuliseid arutelusid. Kui ühed vaidlevad esteetiliste eelistuste pärast, siis teised muretsevad, kas selline ehitis üldse sobib miljööväärtuslikku piirkonda.
Näiteks on Kalamaja kogukonna Facebooki grupis tänaseks selle maja kohta postitatud mitukümmend kommentaari. Mõnedes nimetatakse ehitist tõeliseks kolemajaks, teistes huvitavaks lahenduseks, kuid nenditakse, et Kalamajja see ei sobi. Nende kõrval on hoonel austajaid, kelle hinnangul muudab uue ja vana segu asumi huvitavamaks.
Samasuguse reaktsiooni osaliseks sai kõnealune maja ka grupis “Arhitektuurimäss – ei koledatele kastidele”, kuhu foto algselt ka postitati.
See, kas üks maja on ilus või kole, on sügavalt isiklik arvamus. Küll aga on must-valgelt kirjas, kus asuvad miljööväärtuslikud alad ning millega tuleb neisse piirkondadesse ehitades arvestada.
Et viimases selgust saada, palusime Tallinna Linnaplaneerimise osakonnal antud teemal oma arvamust avaldada.
Soo tänavale ehitatud kortermaja kohta näib kõigil oma arvamus olevat.Ekraanitõmmis sotsiaalmeediast
Amet: maja sobib Kalamajja
Hoone arhitektuurset sobivust hindasid lisaks piirkonna ja linnaosa arhitektile ka linna peaarhitekti büroo linnaplaneerijad ning ameti projektide läbivaatamise komisjon. Nende ekspertarvamus leidis, et hoone arhitektuurne lahendus on Kalamajja linnehituslikult sobiv.
“Antud asukohas peeti oluliseks vormilist tagasihoidlikkust,” vahendas Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Karel Kranich Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohta.
Eksperdid leidsid, et hoone lahendus vastab oma mahult ja otstarbelt piirkondlikule hoonestuslaadile ning arvestab piirkonna hoonestuse üldisi mastaape. Lisaks toodi esile, et uute arhitektuursete detailide ja vormikäsitluse sissetoomisega on lahendus oma ajastut iseloomustav ning kaasaja nõudeid arvestav.
Miljööväärtuslik piirkond?
Ent Kalamaja on miljööväärtuslik piirkond. Kas see seab siia ehitatavatele hoonetele mingeid erinõudeid?
Lühike vastus: nii ja naa.
Miljööväärtuslik ala tähendab, et uue hoonestuse kavandamisel lähtutakse ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslikust struktuurist ja tänavavõrgust, aga arvestatakse ka stiililise ja ajastulise mitmekesisusega.
Stiililist ja ajastu mitmekesisust silmas pidades ei ole kohustust taastada kavandatavaid uusi hooneid vana hoonestuse koopiana, vaid ehitiste rajamisel saab rakendada kaasaegse arhitektuuri stiili ja vormikeelt, mis piirkonda arhitektuuriliselt rikastab, selgitas linnaplaneerimise amet.
Tüliõunaks osutunud maja planeeris Salto Arhitektuuribüroo, meeskonda kuulusid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Tanel Teder ja Helin Vahter.
Miljööväärtuslikuks hoonestusalaks loetakse piirkonda, mille terviklik õhustik kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Alal on arendustegevusele seatud piirangud, mille eesmärk on säilitada alale iseloomulikud linnaehituslikud tunnused.
