Võistlusele laekunud 28 ideekavandi seast valis žürii välja kolm võidutööd. Ideevõistluse preemiafond 2400 eurot, mille on välja pannud Eesti Kultuurkapital, jaguneb väljavalitud tööde vahel võrdselt.
Kultuurikilomeetri ja Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi hoovi vahelisele alale, lammutatavate kuuride asemele rajatakse installatsioon „Lummavad kohtingud“. Autorite Laura Linsi ja Roland Reemaa idee järgi aktiveeriks installatsioon olemasoleva ala, tuues nii olemasolevale kergliiklusteele kui ka muuseumile uusi külalisi ja kasutajaid. Ka on tegemist hea autovaba ruumiga, kus korraldada lummavaid kohtinguid. Installatsioon koosneb erinevatest mängulistest inimesele, loomale-linnule, aga ka putukale tegevust pakkuvatest elementidest nagu mängumüür, ronimispuu, istutamise laud, lehehoidla, linnuvann ja toitmiskauss, putukahotell või veeloik-kausid koertele.
„Tõeliselt mänguline ja esteetiliselt nauditav idee. Töö tegeleb sümpaatsete teemadega ning tekitab igapäevaselt paljukasutatava uue konkreetse rakendusega ruumi, mille asukoht on kogukonda silmas pidades rikastav ja hästi valitud. Mõjub suurte installatiivsete tööde kõrval elevust tekitava ning suhestuma kutsuva miniatuurse laboritöö ja õppematerjalina. Avab rohepöörde temaatikat kogukonna loomise ja koostöö tugevdamise läbi ning tegeleb lisaks inimesele ka loomade, lindude ja putukate ökosüsteemidega. Töö võiks võimalusel avatuks saada juba suve lõpupoole,“ kommenteeris žürii „Lummavate kohtingute“ valikut.
Balti jaama ja turu vahelisele alale tuleb installatsioon „Torupööre“ ehk hüpotees suletud materjaliringiga linnast, kus ainsaks ehitusmaterjaliks on olemasolev linn ise ja ainus ehitatav pind on juba ehitatud pind. Tegemist on linnaruumist eemaldatavatest torupiiretest sõrestikuga, mis ehitatakse endisesse raudteekoridori. Torupiirid kui laialt levinud linnakorralduselement, mis katkestab linna ja eraldab selle kasutajaid, hakkab nüüd ühendama Balti jaama läheduses ruumi ja inimesi. Eritasandilised, struktureeritult asetatud torupiirded sobivad jalgratta parkimiseks, sportimiseks, puhkepeatuseks; installatsioon toimib ka vaba müügialana. Ideega tulid välja Siim Tanel Tõnisson, Mari Poom, Ra Martin Puhkan, Berta Kisand, Emma Pipi Penelope Visnap, Päär-Joonap Keedus ja Karolin Kull.
„Töö tugevus seisneb selle sotsiaalkriitilisuses ning linnaruumi parenduse aspektis. Selle põhiline iva seisneb teatud linnaruumiliste objektide eemaldamises Tallinna avalikust ruumist. Loodud kunstiinstallatsioon manifesteerib antud “koristustöö” tulemit võimsa ruumilise kunstiobjektina. Töö on vormilt põnev, provokatiivselt jõuline. Asukoht on väga hästi valitud,“ selgitas žürii oma valikut.
Vabaduse väljak saab installatsiooni „Mõttepaus“ raames 5000 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Autor Mark Grimitlihti nägemuse järgi saab mõttepausil mõtiskleda maa puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ning võimalikust tulevikuvaatest. Hiljem antakse puitpakk oma tavapärasesse tsüklisse tagasi – põletatakse või kasutakse istumisalusena mujal.
Linnainstallatsioonid täiendavad linnaruumi ning kutsuvad linnaelanikke kaasa mõtlema ning installatsioone ka sügisel aktiivselt kasutama. Tegemist on osaga juubeliprogrammist, millega Eesti Arhitektide Liit tähistab tänavu oma 100. tegutsemisaastat. Projekti korraldatakse koostöös Tallinna linnaga.
