Kohvikul nurjus Žoriku MTÜga koostöö juba eos: imelik, kui muidu on suured rahajutud, aga koera jaoks ei jätku
Žoriku seinamaal peagi avatavas kohvikus.Erakogu
“Ma ei taha hakata kedagi risti panema, aga igal juhul on sel hapu maik juures,” kirjeldas Oliver Ojala katset teha koostööd ennast legendaarse hulkurkoera Žorik hooldajatena tutvusta vabaühendusega.
Eile kirjutasime, et kuulsa hulkurkoera nimel sotsiaalmeedias postitav ja looma ülalpidamiseks annetusi paluvale vabaühendusele Žorik Kalmajakoer heidetakse ette, et nende tegevus ei ole mõeldud koera abistamiseks, vaid võib hoopis olla skeem, millega abivalmis inimestelt raha välja petta.
Nimelt valiti kohvik-poele viimaks nimi hulkurkoera järgi, sest muuhulgas sooviti osa ettevõtmise tuludest suunata abivajavate loomade toetuseks. „Loomulikult oli plaan, et kui müüme tema pildiga nänni, siis toetame Žorikut ja ka teisi varjupaiga loomi,” lisas Ojala. Seega võttis mees ühendust Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valneriga. „Olin aru saanud, et kui üldse keegi midagi Žorikust teab, siis on see tema,” põhjendas ta ning lisas, et Valner oli kohvik-poe mõtet kiitnud ja palunud ühendust võtta, kui koht valmima hakkab.
Ettevõttele Facebooki lehte luues sattus Ojala vabaühenduse Žorik Kalamajakoer lehele ning ta saatis neile kirja, milles avaldas lootust, et sarnase nimega leht ei tekita probleeme. „Sealt hakkas natukene imelikku juttu vastu tulema,” meenutas Ojala oma esimest kokkupuudet vabaühenduse juhatusse kuuluva Sami Karri Kristian Jussila ning endise Tallinna loomade varjupaiga juhataja Relika Linnuga. Seepeale tegi Ojala ettepaneku kohtumiseks: „Me ei soovinud kellelegi kanna peale astuda, vaid pigem ühise eesmärgi nimel töötada.”
Jutt rahast, mitte koerast
Kokkusaamisel osalesid peale Ojala mõlemad MTÜ liikmed. „Esimese asjana viskas Jussila mulle mingid arved ette. Selgitas, et Žorik sööb ainult veise sisefileed ja nad on kulutanud koera ravimisele ja toitmisele 15 000 eurot, igal kuul läheb tema toitmisele paarsada eurot ning nemad maksavad selle kõik kinni,” rääkis Ojala. “Ma ei osanud sellele mitte kuidagi reageerida. Mulle oli jäänud mulje, et sellega on tegelenud Valner.”
Kummaliseks võib pidada ka Jussila hooplemist kohtumisel. „Laua ümber käis ainult üks rahajutt. Ühes lauses väitis ta, kuidas tegi just miljoni dollari suuruse ülekande ning kui kõvad juristid tema ja ta sõber on, aga siis me räägime järgmise asjana paarisajast eurost koera tarbeks ja selleks raha ei ole.”
Kui kohtumisel selgus, et lisaks toidule on kavas hakata müüma Žoriku pildiga nänni ja mingi osa kasumist koera heaks annetada, väitsid Jussila ja Lind, et Žorik on nende oma ja päris muidu meeneid müüa ei saa. „Ma tol hetkel veel mõtlesin, et võiksime mingit koostööd teha. Kokkulepe jäi, et jääme nende pakkumist ootama,” ütles Ojala.
Viimane piisk karikas
Ent koostööle pani punkti see, kui vabaühendus küsis novembri lõpus sotsiaalmeedias Žoriku ülalpidamiseks raha ning sealjuures süüdistas teisi Žoriku nime ja näoga rikastumises ja koera abita jätmises: „Ootasime ju alles nendepoolset ettepanekut. See oli viimane piisk ja otsustasin siis, et nendega koostööd ei tee. Kandsin neile veel väikese annetuse ka, et nad ei saaks öelda, et Žoriku nimega aetakse rikkust kokku, aga keegi koera ei taha aidata,” ütles Ojala.
Loomade abistamiseks otsustas kohvik-pood edaspidi koostööd teha hoopis Loomapäästegrupiga.
MTÜ esindajatelt pole õnnestunud selle kohta kommentaari saada, lisame selle esimesel võimalusel.
Kahtlustäratav MTÜ
Novembri lõpus väitsid Jussila ning Lind enda poolt hallatavalt Facebooki lehel “ŽORIK Kalamaja – Koer keset teed” tehtud postituses, et koera toidu- ja raviarvete tasumine käib neile üle jõu. Lisaks sarjati Žoriku-minavormis kirjutatud tekstis kõiki, kes on koera nime või kujutist kasutanud, väideti, et keegi neist ei ole koera ülalpidamist toetanud ning nõuti edaspidi Žoriku nime või pildi kasutamise eest tasu.
Konfliktseks muutus olukord pärast seda, kui Geenius Meedia toimetusele laekus info, et kuigi Žorik on kirjutatud eelpool mainitud MTÜ nimele, hoolitsevad looma eest teised inimesed. Koera raviarveid on seni tasunud Loomapäästegrupp.
Nende kohta esitatud süüdistustest kuulnud vabaühendus nimetas seda laimuks, kuid keeldus nende ümberlükkamisest. Küsimuse peale, kas neil on võimalik Žoriku ravi- ja ülalpidamisearveteks nimetatud summat ning nende eest tasumist kuidagi tõestada, vastas Lind, et võib nelja silma all kohtudes näidata pangakonto väljavõtet. Seda ainult sellisel juhul, kui neile antakse kõigi allikate nimed.
MTÜ jagab Facebookis avalikult pilte nende kontole tehtud annetustest, kuid väljaminekuid pole nad nõus selliselt avaldama, sest väidetavalt seadus ei luba.Ekraanitõmmis
Kuulnud, et ajakirjanikul ei ole võimalik näost näkku kohtumisel osaleda ning et allikate nimesid ei avalikusta, väitis Lind nagu keelaks Eesti seadusandlus tal muul moel info jagamise: “Isiku andmekaitseseaduse kohaselt ma ei või meili teel selliseid asju saata ega jagada. Mul on õigus seda teha silmast-silma, kui te näitate mulle oma isikut tõendavat dokumenti ehk ajakirjaniku tunnistust.” Vahemärkusena olgu öeldud, et andmekaitseseaduses sellist punkti ei ole, samuti ei loeta pressikaarti isikut tõendavaks dokumendiks.
Artikli avaldamise järel tegid Lind ja Jussila Facebooki postituse, milles esitasid ajakirjaniku kohta mitmeid eksitavaid ja väleväiteid. Need ümber lükanud kommentaar kustutati õige pea ning ajakirjanikule keelati sellele postitusele juurdepääs, lisaks kõigi teiste postituste kommenteerimise võimalus.
