Uudis

Lennusadama angaarid on ehitusvigade tõttu remondis

Foto: Shutterstock

2012. aastal avatud Meremuuseumi Lennusadama angaarid on taas tellingutes, kuna nende soojusisolatsioon osutus vigaseks, vahendas Postimees.

Unikaalsed betoonkuplid on üle saja aasta vastu pidanud ning kujunenud alles kümme aastat tagasi renoveerituna koos merendusliku ekspositsiooniga muuseumiturismi üheks suurimaks magnetiks Eestis.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kinnitusel pole mingit põhjust betooni pärast muretseda, kuid sellele pandud soojusisolatsioon, milleks kasutati uuenduslikuks peetud PUR-vahtu, tuleb nüüd välja vahetada. Dreseni sõnul oli väga oluline säilitada renoveerimisel kuplite konfiguratsioon ja selleks otsiti materjali, mis annaks vajaliku efekti kuni 10 sentimeetri paksuse isolatsioonikihiga.

“Me ju kütame ise angaare ning köetav maht on 100 000 kuupmeetrit. Kuna kütame mereküttega, tuleme sellega toime. Nagu iga uue asja puhul, ei osatud arvestada kõiki tingimusi,» nentis Dresen. «Esiteks lasti seda vahtu eri aegadel, teiseks ei kaetud kupleid ilmastikutingimuste eest kinni, milleks polnud ka raha,» tunnistas ta kümne aasta tagustel katusetöödel tehtud vigu.

Mõne eksperdi arvates oli PUR-vahu kasutamine ilma spetsiaalsete kinnituste ja aurutõkketa üldse vale lahendus. Probleemseks osutusid angaaride katusetöödel ka nende liitekohtadele tehtud tuletõkked. «Need loodi nii, et kaks meetrit ühele poole ja kaks meetrit teisele poole pandi puitsõrestikud ja vahele klaasvill, mis hoiaks tuld eemal. Kuid need kohad osutusid kõige nõrgemateks läbijooksude poolest. Meil on läbijookse olnud teisigi ning siis tuli vastu võtta mingid otsused,” rääkis Dresen.

Meremuuseum rendib ajaloolisi vesilennukite angaare Riigi Kinnisvara ASilt, mis tegi koos Koko Arhitektidega betoonkuplite soojustamiseks uue projekti. Eesmärk on lõpetada igasugused läbijooksud, tagada nõutud soojustatuse tase ning kuplite konfiguratsioon. «Nüüd on valitud selleks teistsugune materjal, umbes 10 sentimeetri paksused PIR-plaadid, mis kinnitatakse tüüblitega betooni külge ning sinna juurde tuleb ka veeaurutõke,» selgitas Dresen Postimehele.

Ta lisas, et kõige peale tuleb lamekatustel kasutatav veekindel kate. Kuna töö eeldab, et ruum oleks ilma mõjude eest kaitstud, oli hanke üks eeldus kuplite kohale tööde ajaks kate rajada. Dreseni sõnul pole Eestis ettevõtet, mis oleks suutnud 54–56 meetri laiuse avausega katet tellingute ja fermidega üles panna. Neid tellinguid tuli projekteerima ja üles panema Läti ettevõte.

Tööd peaksid lõppema hiljemalt selle aasta lõpuks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ole kursis, mis su kodukandis toimub

Telli Põhja-Tallinna uudiskiri

Saadame sulle kolm korda nädalas ülevaate Põhja-Tallinna olulisematest teemadest.